Digitaalne arhiiv "Eesti kirikud"
Digitaalne arhiiv "Eesti kirikud", Eesti Kunstiakadeemia.
veebipõhine andmebaas
Digitaalne arhiiv "Eesti kirikud"
Digitaalne arhiiv "Eesti kirikud"
  • {{item.DisplayName}}
Digitaalse arhiivi "Eesti kirikud" eesmärgiks on koondada ühtsesse andmebaasi kirikute ehitusloo ja konserveerimisega seotud informatsioon ning muuta see kättesaadavaks ka internetis. Andmebaas on loodud Muinsuskaitseameti koordineeritava riikliku programmi "Pühakodade säilitamine ja areng 2003-2013" raames Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt ning täieneb järjepidevalt uute objektide ja materjalidega. Kultuuripärandi kompetentne säilitamine ja konserveerimine-restaureerimine saab tugineda üksnes monumendi ehitus- ja konserveerimisloo põhjalikule tundmisele. Seetõttu on äärmiselt oluline koondada ühtsesse struktuuri juba olemasolev informatsioon ning luua võimalus lisada uusi monumendi uuringute ning konserveerimisega seotud materjale. Traditsiooniliselt on konserveerimistööde, ehitusajaloo uuringute jms. aruandeid säilitavaks institutsiooniks olnud arhiiv – vabariiklikus mastaabis Muinsuskaitseameti arhiiv, sellele lisaks kohalikud arhiivid, kirikuarhiivid jne. Kuid nagu tõenäoliselt paljud teemaga kokku puutunud inimesed on kogenud, pole arhiividest materjalide kadumine, dokumentide laialipaisatus, ajalooliste ainueksemplaride kahjustumine ja fragiilsus haruldased. Koos sellega on ohtu seatud meie jaoks ainulaadse kultuuripärandi uurimise ja säilitamise adekvaatsus. EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt loodud andmebaasi peamiseks eesmärgiks ongi luua elektrooniline tugistruktuur, mis säilitab dokumendid füüsiliste arhiivide kõrval ka virtuaalkeskkonnas. Kuid lisaks elektroonilise arhiivi funktsioonile loob see hulgaliselt lisaväärtusi. Andmebaasi idee on talletada ühtsesse süsteemi erinevates institutsioonides paiknevad materjalid ning luua baas, kuhu koondub pärandit puudutav multidistsiplinaarne informatsioon, sh.teaduslikud analüüsid, kunstiajaloolised uuringud, konserveerimis / ehitustööde aruanded jms. Tänu ligipääsule interneti kaudu muutub materjalide kättesaadavus füüsilisest ruumist (arhiivist) sõltumatuks ning muudab efektiivsemaks nii kohaliku muinsuskaitse kui ka in situ tegutsevate uurijate-konservaatorite töö. Samas annab andmebaas ka taustainformatsiooni monumentide kohta, sisaldades iga objekti juures publitseeritud ja publitseerimata tekstide loetelu ning lühiülevaadet ehitus- ja konserveerimisajaloost. Selliste virtuaalsete süsteemide suureks eeliseks on nende avatus, kuna nende sisu saab pidevalt täiendada ja ka struktuuri vajaduse korral muuta.
Digitaalse arhiivi "Eesti kirikud" eesmärgiks on koondada ühtsesse andmebaasi kirikute ehitusloo ja konserveerimisega seotud informatsioon ning muuta see kättesaadavaks ka internetis. Andmebaas on loodud Muinsuskaitseameti koordineeritava riikliku programmi "Pühakodade säilitamine ja areng 2003-2013" raames Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt ning täieneb järjepidevalt uute objektide ja materjalidega. Kultuuripärandi kompetentne säilitamine ja konserveerimine-restaureerimine saab tugineda üksnes monumendi ehitus- ja konserveerimisloo põhjalikule tundmisele. Seetõttu on äärmiselt oluline koondada ühtsesse struktuuri juba olemasolev informatsioon ning luua võimalus lisada uusi monumendi uuringute ning konserveerimisega seotud materjale. Traditsiooniliselt on konserveerimistööde, ehitusajaloo uuringute jms. aruandeid säilitavaks institutsiooniks olnud arhiiv – vabariiklikus mastaabis Muinsuskaitseameti arhiiv, sellele lisaks kohalikud arhiivid, kirikuarhiivid jne. Kuid nagu tõenäoliselt paljud teemaga kokku puutunud inimesed on kogenud, pole arhiividest materjalide kadumine, dokumentide laialipaisatus, ajalooliste ainueksemplaride kahjustumine ja fragiilsus haruldased. Koos sellega on ohtu seatud meie jaoks ainulaadse kultuuripärandi uurimise ja säilitamise adekvaatsus. EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt loodud andmebaasi peamiseks eesmärgiks ongi luua elektrooniline tugistruktuur, mis säilitab dokumendid füüsiliste arhiivide kõrval ka virtuaalkeskkonnas. Kuid lisaks elektroonilise arhiivi funktsioonile loob see hulgaliselt lisaväärtusi. Andmebaasi idee on talletada ühtsesse süsteemi erinevates institutsioonides paiknevad materjalid ning luua baas, kuhu koondub pärandit puudutav multidistsiplinaarne informatsioon, sh.teaduslikud analüüsid, kunstiajaloolised uuringud, konserveerimis / ehitustööde aruanded jms. Tänu ligipääsule interneti kaudu muutub materjalide kättesaadavus füüsilisest ruumist (arhiivist) sõltumatuks ning muudab efektiivsemaks nii kohaliku muinsuskaitse kui ka in situ tegutsevate uurijate-konservaatorite töö. Samas annab andmebaas ka taustainformatsiooni monumentide kohta, sisaldades iga objekti juures publitseeritud ja publitseerimata tekstide loetelu ning lühiülevaadet ehitus- ja konserveerimisajaloost. Selliste virtuaalsete süsteemide suureks eeliseks on nende avatus, kuna nende sisu saab pidevalt täiendada ja ka struktuuri vajaduse korral muuta.
Andmebaasi senine kronoloogia 2004 – Riikliku Pühakodade Programmi raames töötatakse välja andmebaasi idee ning struktuur Kaarma kiriku materjalide näitel. 2005 – EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilaste välitööd Saaremaal Valjala kirikus; andmebaasi struktuuri modifitseerimine. 2006 – Saaremaa kirikuid puudutavate materjalide kogumine ja läbitöötamine Muinsuskaitseameti arhiivis. 2007 veebruar – Saaremaa kirikute külastamine sise- ja välisvaadete fotografeerimiseks. 2007 sügis – andmebaasi avalikustamine Saaremaa kirikute baasil. 2008 kevad – Läänemaa kirikute välisvaadete fotografeerimine. 2008 suvi – andmebaasi uue versiooni loomine koos spetsiaalse haldusliidesega, mis võimaldab baasi sisu hallata interneti kaudu. 2008 sügis – arhiivitöö Läänemaa kirikuid puudutavate materjalide kogumiseks. 2009 jaanuar – Läänemaa kirikute külastamine ja fotografeerimine. 2009 mai - Harjumaa kirikute välisvaadete fotografeerimine. 2009 november - arhiivitöö Harjumaa kirikuid puudutavate materjalide kogumiseks. 2010 jaanuar - Harjumaa kirikute külastamine ja fotografeerimine. 2010 juuli - Vormsi ja Hiiumaa kirikute külastamine ja fotografeerimine 2010 november - arhiivitöö Järvamaa kirikuid puudutavate materjalide kogumiseks. 2011 juuli - EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilaste välitööd Järvamaal Koeru kirikus (siseviimistluse uuringud). Järvamaa kirikute külastamine, fotografeerimine ja informatsiooni kandmine andmebaasi. 2012 juuli - EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilaste välitööd Virumaal Kadrina kirikus (siseviimistluse uuringud). Lääne-Virumaa kirikute külastamine, fotografeerimine ja informatsiooni kandmine andmebaasi. 2012 august - EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrantide osavõtul Pöide kiriku siseviimistluse uuringud Eva Mölderi (Rändmeister OÜ), Hilkka Hiiopi ja Anneli Randla juhendamisel. 2013 kevad-suvi - Ida-Virumaa kirikute arhiivimaterjalide sisestamine, dokumenteerimine, fotografeerimine ja informatsiooni kandmine andmebaasi. 2013 august - EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilaste välitööd Pärnumaal Mihkli kirikus (siseviimistluse uuringud). Andmebaasi olevikust Käesolevaks hetkeks on digitaalsesse arhiivi koondatud valik Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Hiiumaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa kirikuid ning käimas on Ida-Virumaa kirikute materjalide sisestamine. EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna õppejõudude ja tudengite poolt sisestatud informatsioon moodustab baasi, millele on võimalik juba erinevate institutsioonide ja inimeste poolt jooksvalt lisada täiendavaid materjale. Peamiselt koondab andmebaas ülevaadet Muinsuskaitseameti arhiivis hoitavatest dokumentidest, millele lisanduvad Ajaloomuuseumi fotokogusse kuuluvate ajalooliste fotode digitaalversioonid ning viited EELK arhiivis hoitavatele materjalidele. Andmebaasis on märgitud ära ka üksikud konservaatorite või mälestistega tegelevate firmade käsutuses olevad aruanded, mis ei ole jõudnud MKA arhiivi. Andmebaasi tulevikust EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond viib igal aastal läbi ühe Eesti maakonna kirikute dokumentatsiooni sisestamise andmebaasi. Sellega paralleelselt toimub kirikute fotograafiline dokumenteerimine, võimaluste piires ka teistes maakondades. Uued maakonnad kantakse kaardile vastavalt reaalselt kogunevale informatsioonile. Ka andmebaasis juba esindatud kirikuid puudutavat infot on võimalik järjepidevalt täiendada ja vajadusel modifitseerida. Eesti kirikute elektroonilise arhiiviga tegelejate ring ei ole piiratud EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga – kui leidub meie kirikute ajaloo huvilisi, kes tahaksid projektis kaasa lüüa, siis on nende kaastöö kindlasti teretulnud. Näiteks võib ka väiksemate muuseumide fotokogudes ja arhiivides leiduda väärtuslikku materjali, kuid kõigi nende kogude läbitöötamine on praeguste jõududega üsna problemaatiline.
Andmebaasi esilehe maakondliku jaotuse kaudu pääseb kasutaja konkreetse otsitava monumendini. Kõigi kirikute puhul on võetud aluseks sama alajaotuste struktuur, kuid konkreetse alajaotuse olemasolu iga kiriku juures sõltub vastava informatsiooni olemasolust antud hetkel. Ehituse ja konserveerimise ajaloo lühiülevaated on illustreeritud fotodega ja tuginevad peamistele publitseeritud ja publitseerimata allikatele (aruannetele). Arhiivides paiknevatest publitseerimata aruannetest on koostatud kronoloogiline loend. Aruannete sisu on lühidalt annoteeritud: uurija saab selle informatsiooni abil arhiivist vastava dokumendi välja tellida. Kuna kaasajal hakkab üha rohkem arhiivi koonduvate dokumetatsioonidega kaasnema ka digitaalversioon, on elektroonilise arhiivi tulevase arengu seisukohalt silmas peetud võimalust arhiveerida ka täismahus aruandeid PDF-vormingus. Eraldi on digiteeritud eri arhiivides säilitatav ajalooline fotodokumentatsioon (arhiivifotod), kuna see on väga oluline infoallikas monumendi tausta tundmiseks, puudutagu see siis ehituskehandiga toimunud muudatusi või seisundi monitoorimist. Digitaalsel kujul on olemas ka valik parimatest mõõtmisjoonistest. Konserveerimistööde aruannetest on eraldatud teaduslike uuringute resultaate kajastav aruandlus. Sellega luuakse võimalus koondada ühe monumendi kohta käiv teaduslike uuringute informatsioon kokku ning välistada analüüside kordamine. Juhul, kui kiriku kohta leidub täiendavat fotomaterjali, mis on pärit mujalt kui arhiividest, siis on see paigutatud galerii alajaotusse. Viiteid mujal internetis antud objekti kohta leiduvatele materjalidele võib leida muude allikate alt.
Avalik andmebaas