Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub loodusteadusliku hariduse ja haridustehnoloogia teemadele


28.04.2017       FirstName_1064565 LastName_1064565
  • eha.jpg

1. mail ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uus number, mis annab ülevaate loodusteadusliku hariduse ja haridustehnoloogia hetkeolukorrast ning pakub antud teema valguses esile kerkivatele probleemidele võimalikke lahendusi.

PISA uuringu tulemused näitavad, et Eesti 15-aastased õpilased on rahvusvahelises võrdluses loodusteaduslike teadmiste rakendamise osas maailma tipus. Lisaks sellele on Eestile tuntust toonud paljud e-teenuste arendused. Samas ei ole Eestis piisavalt neid noori, kes liiguksid bakalaureuseõppest magistriõppesse, et jätkata oma õpinguid loodusteaduste- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkonnas.  

Erinumbri toimetajate sõnul on üks võimalikest põhjustest, miks loodusteadustes ja IKT valdkonnas üliõpilasi napib, vähene tähelepanu pööramine õpimotivatsioonile loodus- ja tehnoloogiaainete õppimisel. „Kui õpilased või üliõpilased ei saa piisavalt tagasisidet oma arengule, hakkavad nad kahtlema oma võimetes – langeb enesetõhusus ja see võib viia loodusteadusliku kirjaoskuse taseme languseni. Üks võimalik lahendus on pöörata enam tähelepanu kontekstipõhisele õppele, mis  võtab arvesse õppijate huvisid, samuti ühiskonnale relevantseid probleeme ja kasutada õppetöös enam haridustehnoloogilisi lahendusi, nt õppida nutiseadmete abil, mis igapäevastes toimetustes on noorte hulgas väga laialt levinud,“ rääkisid toimetajad.

Ajakirja erinumbris avaldatud tööd seostuvad mitmete Eesti ning rahvusvaheliste teadus- ja arendusprojektidega, mis otsivad nimetud probleemidele lahendusi. USA teadlaste kirjutatud ajakirja juhtartikkel käsitleb laiemalt loodus- ja tehnoloogiateaduste ning matemaatika õpikeskkonna arendamise võimalusi, et tagada põhjalike ja integreeritud valdkondlike teadmiste kujunemine põhikooli- ja gümnaasiumi astmes.

PISA edu jätkumise võimalikkust gümnaasiumis ja rakenduskõrghariduses käsitlevad LoteGüm projekti tulemustele tuginevad artiklid, mis toovad välja nii kitsaskohad kompetentsuste põhise õppekava elluviimisel kui ühiskonna arvamusliidrite ootused kooli loodusteaduslikule haridusele. Uuringu  tulemused näitasid, et gümnaasiumis toimub ainealaste teadmiste juurdekasv, mis aga ei vii õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme tõusule.

Üks olulisi teemasid ilmuvas numbris on digivahendite kasutamine õppeprotsessis. Õpilaste huvide ja õpimotivatsiooni analüüsil võetakse aluseks projekti „Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” tulemused.

IKT valdkonnas kõrgharidusõpingute katkestamise põhjuseid uuritakse IKT karjäärivalikute projektist väljakasvanud jätku-uuringus, mille üks olulisemaid järeldusi oli, et ülikoolis tuleb üliõpilaste akadeemilise integratsiooni kõrval palju enam tähelepanu pöörata ka sotsiaalsele integratsioonile – tuleb leida lahendusi, kuidas panna üliõpilasi omavahel ja tulevaste tööandjatega koostööd tegema, ühiseid ettevõtmisi korraldama ja neis osalema.

Lõpetuseks liigutakse õpilaste ja üliõpilaste juurest ka õpetajate uskumuste, õpetamispraktikate ja enesetõhususe hinnangute juurde TALISe uuringu andmetele tuginevalt.

Erinumbri toimetajad on Tartu ülikooli professorid Miia Rannikmäe ja Margus Pedaste ning Tallinna ülikooli professor Priit Reiska.

Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös valmiv teadusajakiri EHA on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakiri, kus avaldatakse eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest. Ajakirja tsiteeritakse Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasis.

Lisainfo:
Margus Pedaste, TÜ haridustehnoloogia professor, 737 6021, margus.pedaste@ut.ee
Miia Rannikmäe, TÜ loodusteadusliku hariduse professor, 737 5083, miia.rannikmae@ut.ee
Priit Reiska, TLÜ õppeprorektor, 640 9104, priit.reiska@tlu.ee

Lisainfo:
Viivika Eljand-Kärp
TÜ pressinõunik
5354 0689
viivika.eljand-karp@ut.ee